Sularaha hülgamine elavdaks majandust

Valitsuste kulutustest hindasid uurijad eeskätt summat, mis kulub raha printimisele. Samuti analüüsiti, kui palju raha jääb riigil igal aastal saamata varimajanduse selle osa tõttu, kus asju aetakse sularahas.

Euroopa esirinnas

Selgus, et sularahast loobumisest võidaks enim Euroopa riigid. Teiste seas on see kasulik näiteks Hollandile, Saksamaale, Prantsusmaale, Belgiale, Hispaaniale ja Tšehhile. Sularahast loobumine oleks kasulik ka Hiinale, USA-le, Brasiiliale ja Jaapanile.

Raporti järgi on Hiina võrreldes ¬USAga teinud suuremaid edusamme oma elanike kaardiga maksma meelitamisel. Näiteks on Hiina kehtestanud sularaha väljavõtmisele päris kopsaka teenustasu ja suutnud meelitada ettevõtteid sularahast eemale hoidma.

Palju väljakutseid. Sularahavabast ühiskonnast on räägitud juba kaua, kuid seesuguse korralduseni on veel pikk tee minna – kas või seetõttu, et üleminek on kulukas ning eeldab paljude teenuste ja taristu ümberkujundamist.

“Harjumustest loobumine pole lihtne,” ütles maksesüsteemide kompanii ACI World¬wide digitaalse panganduse juht Mark Ranta. “Raha füüsilisel kujul omamine ja selle kellelegi teisele üleandmine on tunnetatav kogemus ja just seetõttu võivadki paljude inimeste finantsasjad korras püsida,” selgitas ta.

Ranta sõnul kasutavad paljud sularaha ka seetõttu, et siis ei saa süsteem nende tegemistel silma peal hoida. See aspekt on tihti tähtis ka ettevõtetele. Ranta sõnul hindavad inimesed anonüümsust ja privaatsust.

Konsultatsioonifirma A.T. Kearney partner Ramesh Siromani nimetas teise probleemina pangaülekannete aegluse: mõnel puhul kulub raha ühelt kontolt teisele üleminekuks mitu tundi. Samuti eeldab digitaalne pangandus, et kasutajal on vajalikud seadmed ja konto, kuid see võib arenevates riikides probleemiks osutuda. Möödunud aastal ütles vaid 54% arenevate riikide elanikest, et nad kasutavad aeg-ajalt internetti ja omavad nutitelefoni. Arenenud riikides oli sama näitaja 87%, selgus mõttekoja Pew Research Centeri küsitlustest.